Lasteaiakoha juures saab rääkida mitmest erinevast summast: asutuse kogukulust, omavalitsuse makstavast toetusest või pere omaosalusest. Arutelu jaoks on vaja need mõisted lahti kirjutada.

Kõigepealt kirjeldame teenust ja selle kogukulu. Seejärel vaatame, kuidas jaguneb rahastamine riigi, omavalitsuse, pere ja teiste osapoolte vahel.

Millised kulud peaksid olema nähtavad?

Järgmine jaotus aitab alustada kulude ühist võrdlemist. Täpne metoodika tuleb kokku leppida nii, et üks ja sama kulu ei satuks arvestusse mitu korda.

Kuluvaldkond Mida vaadata?
Inimesed Õpetajate, lapsehoidjate, assistentide ja teiste töötajate tööjõukulu; asendamine ja professionaalne areng.
Ruumid ja keskkond Ruumide kasutamine, korrashoid, energia, õueala, vahendid ning hoone ja inventari pikaajaline kasutamine.
Lapsele osutatavad teenused Õppevahendid, toitlustus ja tugiteenused. Märgime, millised neist on võrreldavas summas juba sees.
Juhtimine ja ühised teenused Asutuse juhtimine ning teenuse osutamiseks vajalik raamatupidamine, IT ja muu korraldus, ka siis, kui neid kulusid kannab teine üksus.

Sama summa võib tähendada erinevat teenust

Võrdluse juurde võiks alati panna laste vanuse, koha kasutamise mahu, lahtiolekuaja, rühma täituvuse, tugivajadused ja hinna sees olevad teenused. Arvestusperiood peab olema sama. Rahvusvahelise võrdluse puhul lisanduvad ostujõu ja andmete ulatuse erinevused.

OECD rahastuse metoodika hõlmab nii tegevus- kui ka kapitalikulusid ning arvestab eri rahastamisallikaid. Ühe lapse kohta arvutatava näitaja puhul peavad kulud ja laste arv käima sama perioodi kohta. OECD metoodika

Kuidas käsitleda hoone maksumust?

Pikaajalise teenusekulu võrdlemiseks vajame ühist põhimõtet, kuidas kajastada hoone kasutamist. Tuleb selgitada, kas vaadeldakse raha väljamakseid, raamatupidamislikku kulu või hoone kasutamise majanduslikku maksumust.

Näiteks uue hoone ehituskulu, laenu põhiosa tagasimakse ja kulum kirjeldavad erinevaid asju. Neid ei saa ühe perioodi kuluna lihtsalt kokku liita. Üür võib juba sisaldada osa hoonega seotud kuludest. Valitud arvestuspõhimõte peab olema kõigile võrreldavatele asutustele arusaadav.

Millise otsuse tegemiseks infot vajame?

Kogu võrgu pikaajaline planeerimine ja otsus, kuhu suunata üks täiendav laps, vajavad erinevat vaadet. Esimesel juhul loevad ka taristu ja muud püsikulud. Teisel juhul on vaja teada, millised kulud või säästud konkreetse valiku tõttu tegelikult tekivad.

Meie aruteluettepanek on koostada ühine võrdlustabel, kus kõrvuti on teenuse sisu, kogukulu, rahastamise jaotus ja kvaliteeti kirjeldav info. Nii muutuvad nähtavaks ka põhjendatud erinevused.

Taustallikas ja teksti staatus

OECD, Results from TALIS Starting Strong 2024 — süsteemide profiilide rahastuse metoodika. Kulude võrdlustabel ja Eesti jaoks pakutud sammud on selle teksti aruteluettepanek, mitte OECD kohustuslik arvestusmudel.

Tagasi teema materjalide juurde