Alusharidusvõrgu kavandamisel võiks lähtekohaks olla küsimus: milliseid võimalusi vajavad selle piirkonna lapsed ja pered lähiaastatel ning kuidas neid kõige paremini pakkuda?

Alustame vajadusest

Ühises ülevaates võiksid olla laste arv vanuserühmade ja piirkondade kaupa, lähiaastate prognoos, perede liikumine, koha vajaduse aeg ning tugiteenuste kättesaadavus. Prognoosi juurde kuuluvad ka eeldused ja võimalikud erinevad arengud.

Kaardistame olemasolevad võimalused

Sama vaate teisel poolel oleksid kõigi nõuetele vastavate pidajate kohad, tegelik kasutus, teenuse sisu, kvaliteediinfo ja asukoht. Eraldi tuleks hinnata, kas sobivad inimesed ja ruumid on juba olemas ning mida oleks vaja nende kasutamiseks.

Kohtade arvu kõrval tuleb arutada perede valikuid ja lapse igapäevast teekonda. Sobivus sõltub muu hulgas vanusest, asukohast, lahtiolekuajast ja toe vajadusest.

Lepime kokku, kuidas muutustega toime tulla

Mitmeaastase koostöö puhul võiksid olla ette teada rahastamise alus, kvaliteedinõuded, vastutus ning kord, kuidas tingimusi vajaduse muutumisel üle vaadatakse. Prognoositavus aitaks kavandada õpetajate tööd, arendusi ja investeeringuid.

Enne suuremat otsust võiks võrrelda olemasolevate kohtade kasutamist, ruumide kohandamist, eri pidajate koostööd ja uue võimekuse loomist. Iga variandi juurde kuuluks lapse ja pere vaade, kogukulu ning teostatavus.

Aruteluküsimus: milline osa sellest infost on piirkonnas juba olemas ja milline esimene ühine samm aitaks selle otsustajatele kasutatavaks muuta?

Teksti staatus

See aruteluartikkel lähtub Eesti alushariduse kokkuleppe kuuendast põhimõttest. Kirjeldatud töökorraldus on ettepanek edasiseks aruteluks.

Tagasi teema materjalide juurde