KOKKULEPE 2027–2031
Valmis Eesti alushariduse kokkulepe 2027–2031
Eesti alushariduse kokkulepe 2027–2031 koondab kuus põhimõtet ja kolm ettepanekut, et kvaliteetne arengukeskkond ja õigeaegne tugi jõuaksid iga lapseni sõltumata tema elukohast või lasteasutuse pidajast.

Alushariduse mõttetalgud 9.09.2026
Mida peaks laps ja pere saama oodata?
Kokkulepe lähtub lapse igapäevast lasteaias või lastehoius. Lapse tugevusi, edusamme ja arenguvajadusi märgatakse järjepidevalt. Õpetaja ja vanem mõistavad lapse arengut koos. Lapse tugevuste ja arenguvajaduste põhjal kohandatakse igapäevast õpet ja kasvukeskkonda. Kui laps vajab täiendavat tuge, on selge, kes selle korraldab ja kui kiiresti see temani jõuab. Need ootused peaksid kehtima sõltumata lapse elukohast ja sellest, kes lasteasutust peab.
Dokumendi kuus põhimõtet käsitlevad lapse arengu järjepidevat märkamist, õigeaegset tuge, perele arusaadavat kvaliteeti, õpetajate ja juhtide töötingimusi, koostööd koduga ning ressursside kasutamist lapse huvides. Nende elluviimiseks teeb kokkulepe otsustajatele kolm ettepanekut.
1. Ühine alus arengu märkamiseks ja kvaliteedi hindamiseks
Üle Eesti võiks kehtida ühine arusaam sellest, mida lapse arengus jälgida ja mille järgi alushariduse kvaliteeti hinnata. Ühine raamistik aitaks õpetajal ja perel lapse arengust rääkida ning annaks perele võrreldavamat infot lasteasutuste arengukeskkonna kohta. Lasteasutusele jääks võimalus valida oma lastele ja meeskonnale sobivad tööviisid. Kvaliteetse alushariduse eelduseks on pädev ja hoitud õpetaja ning tugev juhtimine.
2. Õigeaegne abi lapsele ning head tingimused õpetajale ja juhile
Kui õpetaja märkab näiteks, et laps vajab kõne arengus tuge, peaks pere teadma, kellega tähelepanekut arutada, kes toe korraldab ja millal on järgmist sammu oodata. Ettepanek on kokku leppida vastutajad, koostöö ja tähtajad. Õpetaja ja juht vajavad lapse toetamiseks aega, teadmisi ning toimivat tugimeeskonda.
3. Läbipaistev rahastus ja andmepõhine alusharidusvõrk
Omavalitsuste ja riigi otsuste jaoks on vaja võrreldavat infot selle kohta, kui palju ühe lapse koht tegelikult maksab ning millist arengukeskkonda ja tuge see pakub. Võrgu kavandamisel tuleb arvestada, kuidas piirkonnas laste arv ja perede vajadused muutuvad. Samuti tuleb arvestada kõigi lasteasutustega, mis vastavad kvaliteedinõuetele ja saavad neid vajadusi täita.
Kuidas ühine dokument valmis?
Töö algas 2026. aasta Arvamusfestivali alushariduse aruteludest ja jätkus 9. septembri mõttetalgutel. Ettepanekute ja tagasiside põhjal täpsustati nii ühiseid põhimõtteid kui ka samme, mida otsustajatelt oodatakse. Kokkuleppega kutsutakse erakondi ja poliitikakujundajaid seadma alushariduse arendamine järgmise valitsemisperioodi prioriteediks.